Hasan Tahsin: ajakirjanik, kes andis Türgi iseseisvussõja esimese lasu

15. mail 1919 maabusid İzmiris Kreeka väed ning linnas kõlas üksainus lask. Selle lasu, mille andis ajakirjanik Hasan Tahsin, sai vastupanu sümboliks ja sädemeks, mis süütas Türgi iseseisvussõja. Sündinud 1888. aastal Thessaloníkis, oli Hasan Tahsin (tegelikult Osman Nevres) põhimõttekindel mees, kes oli tuntud oma terava sulge ja järjekindla vastuseisu eest rõhumisele.

Enne oma vaprat tegu töötas Tahsin İzmiris ajakirjanikuna, kirjutades ajalehele Hukuk-u Beşer (Inimõigused). Tema artiklid kritiseerisid sageli välisriikide okupatsiooni ja kaitsesid Türgi suveräänsust. Kui Kreeka väed saabusid, ei jäänud ta vaikima. Relvaga käes astus ta sissetungijate vastu, andes esimese lasu, millest sai alguse pikk ja raske võitlus iseseisvuse eest.

Tahsini tegu maksis talle elu – ta tapeti kohapeal – kuid tema julgus inspireeris kogu rahvast. Täna mäletatakse teda rahvuskangelasena, kelle auks on püstitatud monumente ja nimetatud tänavaid. Tema lugu on meeldetuletuseks sellest, kuidas ühe inimese vastuhakk võib muuta ajaloo kulgu.

Neile, kes İzmirit külastavad, seisab Konaki väljakul Hasan Tahsini monument tema pärandi austuseks. See on koht, kus saab mõtiskleda vabaduse eest tehtud ohvrite üle ja jõudest seista õiguse eest.